Niisiis, saime mõned päevad tagasi kätte tšekid. Minu palgaks osutus 959,60 Eurot. Täna siis oli võimalus minna autoga panka koos toakaaslastega. See pangakontor on lihtsalt nii lambis kohas, et ei hakanud 2 bussiga sinna sõitma, veel enam, et ei teadnud täpselt kus see asub.
Muidu on nagu ikka lahe olnud. Pühapäeval käisime Sports baaris Beni sünnipäeva tähistamas. Pärast seda kui sports bar kinni pandi, otsustasid osad, et lähevad Pariisi klubisse Queen. Tegemist siis klubiga Champs-Elyseel, kus sissepääs on 20 eurot ja joogid on 17 eurot. Mina sinna ei läinud, sest tegemist oli omasooiharate peoga, aga teistel oli väga lõbus olnud juttude, piltide ja paari video järgi. Mina naasin hotelli ja veetsin mõnusat aega 4 eestlase ja Naomiga. Magama sai taaskord kell 4.
Eile oli jälle karaoke ja samas ka ühe hispaanlasest töökaaslase Pere ära saatmine. Kuna sports bar pannakse kell 12 kinni, siis liikusime osadega meie hotelli edasi, kus leidsime jällegi mingi istumise väljas.
Täna võtan vist aja maha. Hommik oli tegus ja pärast lõunal läksime järve äärde toakaaslaste ja kahe juhusliku prantslannaga. Nüüd läks toakaaslane mingi seltskonnaga Duplex klubisse, kutsus mind ka, aga kui sinna minna, siis esimene rong siiapoole tuleb alles kell 6 ja täna ma küll tervet ööd üleval ei jõuaks olla.
Homme on jälle siis tööpäev ja pean jälle seda tobedat paraadijanti seal tegema. See on ainuke nõme asi töö juures vist. Igatahes jah kell 15:50 pean badgema (tööle logima või siis töölt logima), mis on siin püha tegevus, sest see käib alati minuti, isegi sekundi pealt, kõik muu toimub nii kuidas juhtub. Üks päev mind kutsuti näiteks arstlikku kontrolli ja ma pidin seal väga täpselt olema, aga mulle öeldi seda alles siis kui tööle jõudsin. Igatahes kiirustasin sinna kohale ja siis seal ei teatud täpselt miks mind kutsuti, õde läks korraks kuhugi tagaruumi, tuli tagasi ja ütles, et tegemist oli eksitusega. Nojah, ikka juhtub minuga :D Nagu ka leping läks postiteel kaduma. Augusti lõpp läheneb juba mühinal ja lahe on see, et ülikool algab 23 august, aga mul leping lõppeb alles 30 august, no elame ja näeme.
Tuesday, August 3, 2010
Thursday, July 29, 2010
Heiahoo
Mõtlesin üle pika aja midagi kirjutada ka. Niisiis olen juba 4 nädalat Prantsusmaa pinnal tatsanud ja koduigatsust veel polegi.
Viimased kaks esmaspäev oleme käinud karaoket laulmas.
See on siis esimene kord, laul läks täitsa hästi ainult tähtede kujutamine oli keeruline :D
Teine kord üritasin soolot ja asi läks teisiti, kuid vähemalt oli lõbus.
Õhtu lõppes sellega, et sattusin ühele inglise neiule südant puistama, mis oli ka täitsa naljakas, sest saime rääkida nii inglise, prantsuse kui ka soome keeles.
Tööl on siiamaani lahe olnud ja rutiinitunnet pole ka tulnud. Praeguseks olen juba raadio kasutamises ka osavamaks saanud, seega enam pole niipalju õppimist vaid saab lõbusalt tööd teha. Eile tuli üks töökaaslane Bianka, kes on Ungarist ja ütles, et mingid külastajad olid talle öelnud, et mul on ilus tagumik, haha. Külastajaid on küll igasuguseid, aga taolisi pole veel kohanud :D. Eile oli mul ka kõige hilisem vahetus 15:35-23:30, sest pidin paraadi ajal inimesi suunama ja olgem ausad, see oli kõige haigem vahetus üldse siin oldud aja jooksul. Alguses polnud hullu, aga lõpus pidi lihtsalt mingi pool tundi niisama passima ja siis pool tundi enne seda kuskil nurgas kükitama, sest seista ei tohtinud ja oioi kus jalad siis valutama hakkasid. Lõpus otsustasin istuda, sest mis ma ikka piinan ennast ja ümberringi olid väikesed lapsed, seega olin neil paljudel ees. Nojah, siis tuli kohe neiu punases ürbis ja küsis mis ma teen siin ja oli üldse kuri, aga ma olin selleks ajaks nii väsinud, et ei viitsinud midagi seletada ka + paraad oligi läbi ja läksin minema.
Pühapäeval käisid vanemad külas ja näitasin vennale ka parki. Esmaspäeva hommiku pooliku ja teisipäeva pärastlõuna ja õhtu veetsin nendega Pariisis. Käisime Montmartre'l, Grand Operas, Orsay muuseumis ja paadiga Seine'i peal. Täitsa tore oli vahepeal perega kokku saada.
Siin on siis üks pilt meie Steam Traini kambast, kõiki peal ei ole, aga mõned on.
Viimased kaks esmaspäev oleme käinud karaoket laulmas.
See on siis esimene kord, laul läks täitsa hästi ainult tähtede kujutamine oli keeruline :D
Teine kord üritasin soolot ja asi läks teisiti, kuid vähemalt oli lõbus.
Õhtu lõppes sellega, et sattusin ühele inglise neiule südant puistama, mis oli ka täitsa naljakas, sest saime rääkida nii inglise, prantsuse kui ka soome keeles.
Tööl on siiamaani lahe olnud ja rutiinitunnet pole ka tulnud. Praeguseks olen juba raadio kasutamises ka osavamaks saanud, seega enam pole niipalju õppimist vaid saab lõbusalt tööd teha. Eile tuli üks töökaaslane Bianka, kes on Ungarist ja ütles, et mingid külastajad olid talle öelnud, et mul on ilus tagumik, haha. Külastajaid on küll igasuguseid, aga taolisi pole veel kohanud :D. Eile oli mul ka kõige hilisem vahetus 15:35-23:30, sest pidin paraadi ajal inimesi suunama ja olgem ausad, see oli kõige haigem vahetus üldse siin oldud aja jooksul. Alguses polnud hullu, aga lõpus pidi lihtsalt mingi pool tundi niisama passima ja siis pool tundi enne seda kuskil nurgas kükitama, sest seista ei tohtinud ja oioi kus jalad siis valutama hakkasid. Lõpus otsustasin istuda, sest mis ma ikka piinan ennast ja ümberringi olid väikesed lapsed, seega olin neil paljudel ees. Nojah, siis tuli kohe neiu punases ürbis ja küsis mis ma teen siin ja oli üldse kuri, aga ma olin selleks ajaks nii väsinud, et ei viitsinud midagi seletada ka + paraad oligi läbi ja läksin minema.
Pühapäeval käisid vanemad külas ja näitasin vennale ka parki. Esmaspäeva hommiku pooliku ja teisipäeva pärastlõuna ja õhtu veetsin nendega Pariisis. Käisime Montmartre'l, Grand Operas, Orsay muuseumis ja paadiga Seine'i peal. Täitsa tore oli vahepeal perega kokku saada.
Siin on siis üks pilt meie Steam Traini kambast, kõiki peal ei ole, aga mõned on.
Sunday, July 11, 2010
4 päeva tööd, 2 päeva puhkust.
Seekord sattus siis nii, et tegin 4 päeva tööd ja nüüd on jälle kaks vaba päeva, normaalne :D. Igatahes koosnesid need neli päeva pmst tööalasest koolitusest, raadio kasutamine+koodid, olukordades käitumine, telefoni numbrid, jaamade avamine/sulgemine ja rongi garaažist välja toomine. Võib küll tunduda lihtne, aga tegelikult on seda kraami ikka kõriauguni. Eile, laupäeval, hakkasin siis oma nn Check-outi tegema, ehk siis pmst testiti kas ma olen kõigest aru saanud ja kas oskan kõike. Kuna aga test oli nii võrd pikk, siis pidime seda täna jätkama. Igatahes, kolmapäeval hakkan üksi töötama ilma järelvalveta, nii et saab põnev olema.
Kõige parem osa päevast on aga hispaanlastega suhtlemine, sest enamasti nad räägivad ainult hispaania keelt ja arvavad, et kõik teised räägivad ka hispaania keelt. Neile saab siis kätega selgeks teha mis kus on, kui kuuled mingit tuttavad atraktsiooni või siis noh, tualett.
Eile käisime jälle jalgpalli vaatamas Sports barist, erinevalt Hispaania-Saksamaa mängust seal väga palju vaatajaid polnud, aga mõnus oli ikka. Täna vist uuesti sinna, sest hispaanlasi on siin tohhuijaa, ilmselt saab päris hull möll seal olema, aga eks näis.
Salut!
Kõige parem osa päevast on aga hispaanlastega suhtlemine, sest enamasti nad räägivad ainult hispaania keelt ja arvavad, et kõik teised räägivad ka hispaania keelt. Neile saab siis kätega selgeks teha mis kus on, kui kuuled mingit tuttavad atraktsiooni või siis noh, tualett.
Eile käisime jälle jalgpalli vaatamas Sports barist, erinevalt Hispaania-Saksamaa mängust seal väga palju vaatajaid polnud, aga mõnus oli ikka. Täna vist uuesti sinna, sest hispaanlasi on siin tohhuijaa, ilmselt saab päris hull möll seal olema, aga eks näis.
Salut!
Thursday, July 8, 2010
Täna oli siis esimene tööpäev, kus sai tõesti ka tööd teha. Tööpäev algas juba kell kaheksa pmst, sest pidin minema Imaginationisse tööriideid selga panema. Alguses pidime kõik jaamad üle vaatama, ehk siis tegime jala Disneyle tiiru peale. Alguses oli meie juhendajaks Karine, lahe ja nõudlik tädi. Siis sain aga oma isikliku juhendaja Sekou, kes on Malist ja ta on töötanud Disneys, wait for it, 9 aastat, mis sai paar kuud tagasi täis. Nii et väga lahe. Esimene pool tööpäevast kuni 12:30 möödus enamasti inimestele selgitades, et miks ülejäänud jaamad peale Main Streeti on suletud. Paarkorda sai näidata, et tualett on siin samas kõrval ja mõned korrad näitasin teed atraktsioonideni. Igatahes minu töö polegi ainult inimeste peale ja maha panemine, ma pean rongiga kaasa sõitma ja teadvustama, et millal mis peatus tuleb. Ma vist kunagi mainisin, et töökaaslased on lahedad, igatahes täna sain teada et nad on veel lahedamad, tervitavad igal pool, nii rongijuhid kui vagunisaatjad. Ja siis seda prantsuse tervitamisviisi olen ka juba praktiseerinud. Praegu jõudsin koju, vaatasin et jalad süsimustad ja puhtaks ei lähe, no mis siis ikka. Nüüd rüüpan prantsuse õlut ja vaatan Family Guyd. Salut!
Sunday, July 4, 2010
2. Juuni möödus Pariisis lõõmava päikese all. Niikaua kuni tõusis tuul ja kandikud lendama hakkasid, ühesõnaga, keeras ilma p****. Samas oli mõnus, sähvatas välku ja ka äike paugutas. Õhtul oli saabunud ka mu teine toakaaslane - prantslane, ja ta on Disneys vist 8 või 9 kuud juba töötanud, nii et jagab päris hästi seda värki siin.
Eile oli siis esimene infopäev ja pidi korralikult riides olema. Õnneks ma pintsakut peale ei pannud, sest pärast viit minutit kõndimist hakkas paduvihma sadama ja järgi see jääda ei tahtnud. Lõpuks kui jõudsime läbimärgadena Disney ülikooli, siis tehti igaühest pilti ja saime oma kaelakaartid kätte, et parki saada. Infotunnid toimusid ainult prantsuse keeles ja õhtu lõpuks oli aju täitsa väsinud koguaeg mõtlemisest ja peas ümber tõlkimisest. Tänu infopäevale ei näinud ka esimest 85 minutit Saksamaa-Argentiina mängust, kuid viimase värava ikka nägin ära. Hurraa!
Täna oli siis teine infopäev, mis oli märksa tegusam ja huvitavam. Pärastlõunal saime oma kostüüme näha, minu oma on tumesinine ülikond, hõbehalli vesti, valge särgi, musta lipsu ja kirsadega, ehk siis nn. Safetyboots. Tutvustati ka parki ja mõndasid atraktsioone + näidati ka töökohad kätte. Pärast tutvustust pidimegi töökohale minema manageri ja teamleaderiga kohtuma ning tööplaane vaatama. Kaastöötajad sattusid olema äärmiselt lahedad. Selgus, et minu puhkepäevad on teisipäev ja kolmapäev, ehk siis esimest korda pean tööle minema alles neljapäeval, kuna homme on veel infopäev.
Eile oli siis esimene infopäev ja pidi korralikult riides olema. Õnneks ma pintsakut peale ei pannud, sest pärast viit minutit kõndimist hakkas paduvihma sadama ja järgi see jääda ei tahtnud. Lõpuks kui jõudsime läbimärgadena Disney ülikooli, siis tehti igaühest pilti ja saime oma kaelakaartid kätte, et parki saada. Infotunnid toimusid ainult prantsuse keeles ja õhtu lõpuks oli aju täitsa väsinud koguaeg mõtlemisest ja peas ümber tõlkimisest. Tänu infopäevale ei näinud ka esimest 85 minutit Saksamaa-Argentiina mängust, kuid viimase värava ikka nägin ära. Hurraa!
Täna oli siis teine infopäev, mis oli märksa tegusam ja huvitavam. Pärastlõunal saime oma kostüüme näha, minu oma on tumesinine ülikond, hõbehalli vesti, valge särgi, musta lipsu ja kirsadega, ehk siis nn. Safetyboots. Tutvustati ka parki ja mõndasid atraktsioone + näidati ka töökohad kätte. Pärast tutvustust pidimegi töökohale minema manageri ja teamleaderiga kohtuma ning tööplaane vaatama. Kaastöötajad sattusid olema äärmiselt lahedad. Selgus, et minu puhkepäevad on teisipäev ja kolmapäev, ehk siis esimest korda pean tööle minema alles neljapäeval, kuna homme on veel infopäev.
Thursday, July 1, 2010
Tallinn-Pariis, ehk esimene päev.
Päev algas muidugi hästi, sai öösel suisa ühe või kaks tundi magada. Elagu õietolmu allergia!
Muidu lennusõit läks libedalt, sai seal ka natuke magada.
Charles De Gaulle'i lennujaam on ikkagi kõige haigem üldse, millestki aru ei saa, kõik käib ehku peale ja ega infolettki targem polnud. Aga me olime kavalad, läksime CDG'st otsebussiga Disneysse. Küsisime burgeriputkast, et kust saab Fantasia buildingusse. Ta näitas otse ja siis paremale, no läksime natuke edasi, aga tee tundus kahtlane ja võtsime kaarti välja mis oli must-valge ja 30 korda kopeeritud, ilmnes, et me oleme ühe rongipeatuse võrra kaugemal Casting Centerist, nii et pidime rongiga veel sõitma. Piletite ost oli ka paras peavalu, masin ei tahtnud kaarti vastu võtta ja münte ka ei andnud tagasi, nii et ostsin poest 1.20se vee, et saada mõned sendid. Lõpuks jõudsimegi sinna põhikohta. Rongiga oleks saanud poole kiiremini ja poole kergemalt, aga mis sest.
Casting centeris oli tore tädi, kellele ma seletasin, et tahan lepingud korda ajada ta suunas ooteruumi. Passisin seal mingi 45 minti, paljud, kes tulid pärast mind said enne tegutsema igatahes, tekkis kahtlane tunne. Üks hetk tuli mingi naine, kes kutsus enda juurde inimesed, kes tahavad allkirja anda, läksin, aga ta ütles, et ta tahab hoopis mingile teisele lepingule allkirja. Hurraa ja suunas sama laua juurde tagasi kus alguses käisin, ainult et nüüd oli seal 10 inimest järjekorras ja pidin veel kauem passima tühja. Ülejäänud aeg läks muhedalt. Saime oma nelja tärni hotelli, mille tuba on ka täitsa kena, kuid võiks suurem olla, sest peame siin kolmekesi elama, aga mis sest, nagunii tööajad ei pruugi kattuda. Kolmandat toakaaslast veel pole tulnud, ilmselt tuleb homme, aga see teine on väga lahe tüüp Saksamaalt. Jälle vedas.
Homme on õnneks vaba päev, nii et võib-olla saab täna veel midagi ette võtta.
Muidu lennusõit läks libedalt, sai seal ka natuke magada.
Charles De Gaulle'i lennujaam on ikkagi kõige haigem üldse, millestki aru ei saa, kõik käib ehku peale ja ega infolettki targem polnud. Aga me olime kavalad, läksime CDG'st otsebussiga Disneysse. Küsisime burgeriputkast, et kust saab Fantasia buildingusse. Ta näitas otse ja siis paremale, no läksime natuke edasi, aga tee tundus kahtlane ja võtsime kaarti välja mis oli must-valge ja 30 korda kopeeritud, ilmnes, et me oleme ühe rongipeatuse võrra kaugemal Casting Centerist, nii et pidime rongiga veel sõitma. Piletite ost oli ka paras peavalu, masin ei tahtnud kaarti vastu võtta ja münte ka ei andnud tagasi, nii et ostsin poest 1.20se vee, et saada mõned sendid. Lõpuks jõudsimegi sinna põhikohta. Rongiga oleks saanud poole kiiremini ja poole kergemalt, aga mis sest.
Casting centeris oli tore tädi, kellele ma seletasin, et tahan lepingud korda ajada ta suunas ooteruumi. Passisin seal mingi 45 minti, paljud, kes tulid pärast mind said enne tegutsema igatahes, tekkis kahtlane tunne. Üks hetk tuli mingi naine, kes kutsus enda juurde inimesed, kes tahavad allkirja anda, läksin, aga ta ütles, et ta tahab hoopis mingile teisele lepingule allkirja. Hurraa ja suunas sama laua juurde tagasi kus alguses käisin, ainult et nüüd oli seal 10 inimest järjekorras ja pidin veel kauem passima tühja. Ülejäänud aeg läks muhedalt. Saime oma nelja tärni hotelli, mille tuba on ka täitsa kena, kuid võiks suurem olla, sest peame siin kolmekesi elama, aga mis sest, nagunii tööajad ei pruugi kattuda. Kolmandat toakaaslast veel pole tulnud, ilmselt tuleb homme, aga see teine on väga lahe tüüp Saksamaalt. Jälle vedas.
Homme on õnneks vaba päev, nii et võib-olla saab täna veel midagi ette võtta.
Subscribe to:
Posts (Atom)